Kutsume teid kuulama Tervisekooli sarja loenguid. Alternatiivravi terapeut Anu Hermlin on kogunud Tervisekooli loengutesse oma teadmiste ja kogemuste pagasi ning jagab kuulajatele olulist ja mitmekülgset infot tervise hoidmise ja taastamise kohta.

Tervisekooli loengud toimuvad iga kuu teisel kolmapäeval algusega kell 18. Sarjas on kaheksa loengut pikkusega 1,5 kuni 2 tundi.

Järgmine loeng on 8. septembril ja teemaks on: "Mis on organismi pH tase ja mis mul sellega asja?"

Osalustasu on 150 krooni.
Perepilet (2 täiskasvanut koos imikuga) on 200 krooni.
Tervisekooli loengutele registreerimine on avatud.

Tervisekooli loengukava.

Kellele ja milleks?

Tervisekooli loengusari on suunatud eelkõige kõigile praegustele ja tulevastele lapsevanematele, eesmärgiga õpetada lapsevanemaid ise oma laste tervise eest seisma.
Kuid teretulnud on ka kõik need tervisehuvilised inimesed, kel lapsed juba suureks kasvatatud või kel lapsi polegi, kuid kes soovivad iseenda tervist hoida.

Kogu meie heaolu, meie elukvaliteet ja tervis saab mõistagi alguse sellest, kuidas me mõtleme, kuidas käsitleme oma tundemaailma ja milliseid mustreid veame endaga lapsepõlvest (või veelgi varasemast perioodist) kaasas.

Kindlasti oled Sa kursis sellega, kuidas me võime oma keha ennasthävitavate mõttemustritega kahjustada. Samamoodi võime ennast kahjustada ka sel juhul, kui ei oska hallata oma tundemaailma – kui püüame oma tunnete läbitöötamise asemel neid alla suruda või siis hoopis anname emotsioonidele täieliku voli, misjärel mõni emotsioon võib meis sootuks võimust võtta.

Need on olulised küsimused, millega HTI-s igapäevaselt tegeldakse.

Kuid ometi ei saa me mööda vaadata tõsiasjast, et me pole üksnes vaimolendid, vaid meil on ka Keha. See Keha on meile antud kingitus selleks perioodiks, mil viibime Maa peal. Meie ülesandeks on suhtuda sellesse Kehasse lugupidavalt, sest ainult sel moel suudab keha meid kuni „missiooni“ lõpuni teenida.

Kui me kontsentreerume üksnes sellele osale endast, mida nimetame Vaimuks või Hingeks ja unustame ära, et Keha on vägagi materiaalne, siis võime tuua endale olulist kahju, vaatamata sellele, et oma mõttemaailma korras hoiame.

Kujuta palun ette ühte inimest, kes on heas kontaktis iseendaga, suudab väljendada enda tundeid, on ennast teostanud ning suhtub lugupidavalt ümbritsevatesse inimestesse. Oletame, et see inimene otsustab ühel päeval läbi viia eksperimendi ning ära tarbida pudelitäie metanooli koos kausitäie Xanaxiga. Eksperimendi mõte seisneks selles, et tõestada maailmale – tasakaalus inimese jaoks ei ole oluline, mida ta oma füüsilisest kehast läbi laseb. Mis Sa arvad, mis selle inimesega juhtuks? Kas ta elaks oma igapäevast elu edasi?

Soovitan Sul mitte seda eksperimenti korrata. Sest paraku on tõsiasi see, et meie Keha on füüsiline, materiaalne substants. Ja see on eesmärgipärane, sest nii saame me parimal moel kogeda elu füüsilises kehastuses. Ja samas on see põhjuseks, miks me ei saa endale lubada mürkide manustamist – kui tegemist on tõepoolest mürgiga, siis meie füüsiline Keha reageerib sellele, vaatamata sellele, kuivõrd heas tasakaalus me oleme vaimselt.

Ülaltoodud eksperimendi absurdsust mõistsid ilmselt kõik. Kuid miskipärast hävitavad inimesed sageli oma Keha peaaegu sama pööraselt, kuid üksnes vähehaaval ja aeglaselt. Paraku kaasatakse sellesse aeglasesse eksperimenti ka lapsed. Miks inimesed seda siis teevad? Valdav enamik inimesi teeb seda puhtast teadmatusest. Kui oleks piisavalt informatsiooni, oleks ka piisavalt inimesi, kes otsustaksid oma Keha eest hoolitseda, teda säästa ja armastada.

Seda infotühimikku olemegi Tervisekooli loengutega täitmas. Tervisekool on ellu kutsutud selleks, et jagada inimestega informatsiooni, mida mainstream ajakirjanduse kaudu ei serveerita.

On tohutul hulgal võimalusi, kuidas oma Keha eest hoolitseda. Juba ainuüksi erinevate joogaliikide nimestik on väga pikk, sama lugu ka erinevate dieetidega. Meil on võimalus valida kümnete spordiliikide vahel, mida harrastada, ja vist juba sadade massaažide ning kehateraapiate vahel. Kuid Tervisekoolis võtame fookusesse kõige olulisemad aspektid sellest võimalusterohkusest. Me ei keskendu mitte niivõrd sellele, mida Kehale tähelepanu pööramiseks oma igapäevaellu lisada, kuivõrd sellele, millest loobuda. Tegelikult ei ole ju oluline, kas kümmelda pärnaõie- või meevannis, määrida oma nahka roosi- või lavendliõliga, kui me seestpoolt teda jätkuvalt kahjustame. Ka erinevate toidulisandite manustamine ega toormahla joomine ei taga tervist, kui kogu ülejäänud menüüga külvame organismi happelisi jääke. Selleks, et väljendada oma Kehale tõelist hoolitsust, tuleks muuta kogu suhtumist nii toitumisse kui ka tervisesse laiemalt.

Alternatiivmeditsiini üks peamisi põhimõtteid on Noli nocere! (Ära kahjusta!). Sellest alustame ka meie. Kui see põhimõte on omaks saanud, oskab igaüks ise edasi minna.

Tervisekooli loengukava

V loeng
8. september

MIS ON ORGANISMI Ph TASE JA MIS MUL SELLEGA ASJA?

“Absoluutselt kõik haigused on tingitud organismi happeliseks muutumisest"
Robert O.Young  
NB! Ühtegi tooteesitlust ei toimu!

VI  loeng
13. oktoober

ALTERNATIIVMEDITSIINIST ehk KUIDAS RAVIDA KAHJU TEKITAMATA?

Kui haigus on organitesse püsivaid kahjustusi tekitanud, siis tuleb elus püsimiseks mõistagi igapäevaselt medikamente manustada. Kui aga asi ei ole veel nii hull, siis peaksime hoolitsema selle eest, et olukord kunagi selleni ei jõuaks. Kõik teavad, et ravimitel on kõrvaltoimed, kõik teavad, et ravimitest võib sattuda sõltuvusse. Aga mida siis teha, kui haigus majas? Ravimata ju ka jätta ei saa!
Kui lapsel on palavik, tuleb talle anda ju palavikualandajat. Kui isal on depressioon, siis antidepressante. Kui emal on närvid läbi, siis rahusteid. Või pole siis nii?

Kas on võimalik hoolitseda oma pereliikmete tervise eest nii, et tervis tasapisi kogu aeg ei halveneks, et ei peaks iga järgmise korraga pöörduma kangemate ravimite ja suuremate koguste poole?

Alternatiivmeditsiini põhimõtete tutvustus.

VII loeng
10. november

KUIDAS AIDATA OMA VANEMAID JA VANAVANEMAID?

Millesse tsiviliseeritud inimesed surevad? Esikohal on südame-ja veresoonkonnahaigused ning vähk. Kahjuks ei puudutagi see teema enam ainult meie vanavanemaid. Haigestutakse järjest nooremas eas. Mida teha, kui lähedane saab vähidiagnoosi? Kas kirurginuga on ainuke, millele loota? 

VIII  loeng
8. detsember

FLUORIID, ALUMIINIUM JMS MÜRGID KESKKONNAS

Ilusad ja terved hambad on tänapäeva inimese jaoks iseenesestmõistetav. Ilusate hammaste  nimel on inimene valmis tegema väga palju – kandma klambreid, käima välja suuri rahasummasid, kannatama hambaarstitoolil valu. Kuid sageli lülitab inimene iseenda ratsionaalse mõtlemise välja ning järgib pimesi ka neid nõuandeid, mis talle kasu asemel kahju toovad.

Miks on arenenud riikides osteoporoos niivõrd levinud?
Mida me hingame sisse, kui ostame kodukeemiat supermarketist? Aga millega rikastame end kaubamaja kosmeetikaosakonnas?

Kumma sa näiteks valiksid, kui oleks valida üks kahest - kas ilu või tervis?
Reaalsus on see, et meilt isegi ei küsita, kumba me eelistame. Eeldatakse, et mõtlemisvõime on inimkonna seas juba ammu ebapopulaarseks muutunud.

***

TOIMUNUD LOENGUD:

I loeng
18. veebruar

VAKTSINEERIDA VÕI MITTE?

Mida rohkem vaktsineerime, seda rohkem tervist? Kas vaktsineerimine on võluvits kõikidest haigustest vabanemiseks?

Millised on riskid ühel, millised teisel juhul? Kui jätta gripivaktsiin süstimata, kas ma riskin siis oma pere eludega? Kui gripilaine möödas, ega siis lastehaiguste vastu ometi ei saa vaktsineerimata jätta?

Need on küsimused, mida paljud lapsevanemad on endalt sadu kordi küsinud, aga millele vastust leida ei olegi nii kerge.
Igaüks tahab oma lastele parimat, igaüks on valmis milleks iganes, et lapsed oleksid terved. Aga kuidas seda tagada? Kust saada informatsiooni? Miks on vabalt kättesaadav informatsioon ühekülgne?

Keskendume vaktsiinide koostisele ning nendele haigustele, mida erinevad koostisosad võivad põhjustada. Uurime statistilisi tabeleid, mis on läbi aastakümnete olnud „tõendusmaterjaliks“ vaktsineerimise inimkonda päästva mõju kohta. Mida statistikast tegelikult välja lugeda saab, seda näeb igaüks oma silmaga.

Loengu fookus on faktidel, mitte konkreetsetel soovitustel. Loodetavasti aitab loengus esitatavate faktidega tutvumine igaühel enda jaoks parimat otsust langetada.

II loeng
10. märts

LAPS ON JÄLLE HAIGE?

Olles ära käinud esimesel loengul, võis Sul tekkida õigustatud küsimus: „Jah, vaktsineerimise läbi oleme tõenäoliselt oma laste immuunsüsteemi vähemal või rohkemal määral ära rikkunud. Kuid mida siis nüüd ette võtta?“

Kas (või kui palju) on meie laste tervis meie endi kätes? Kui kahju on juba tehtud, siis kuidas edasi?

Sageli on kuulda, kuidas laste lasteaias käimine toimub skeemi järgi: nädal lasteaias ning  kaks kodus. Näiteks saab pärast  pikast ja piinavast köhast vabanemist väikemees kõrvapõletiku ja ring algab uuesti.
Kui sellised ringid korduvad, tuleks endalt küsida, miks see nii on. Kindlasti on igal haigestumisel mitmeid tegureid:  nii mõndagi on laps saanud kaasa geneetilise pärandiga, oma panuse andis vaktsineerimine, mõnda organit oleme harjunud pidama lihtsalt lapse „nõrgaks kohaks“, mõni haigus on ehk lausa karmaline jne. Tundub, et seda mängumaad, kus me oma lapse tervise eest ise midagi ära saame teha, ei ole kuigipalju? Kuid kas see ettekujutus vastab ka tõele?

Sissejuhatus sellesse maailma, kus me ise suudame luua oma lastele terve elukeskkonna,  lihtsate vahenditega säästa nii terveid lapsi haigestumise eest kui ka haigeid lapsi seisundi halvenemise eest.

Muuhulgas:
Lapse kasvukeskkond (Bruce Liptoni uus bioloogia)
Soolestikuseisund võtmesõnana (Yves Delatte´i käsitlus)

III loeng
14. aprill

LISAAINED TOIDULAUAL

Punane tort, roheline tarretis, roosa jäätis – kas need on ainult rõõmuks?
Kõik on ju kontrollitud ja lubatud normide piires! Seda küll, aga kas ka ohutu? Kui laste  mürgitamine on riiklikult lubatud, kas peaksime seda siis lapsevanematena ka tervitama ja sellistest normidest juhinduma?
Aeg-ajalt ilmub Eesti ajakirjanduses mõni hoiatav artikkel toiduainete koostise kohta, kuid teema sumbub juba enne poleemikaks tõusetumist.
Paaril korral on isegi välja antud brošüüre, kus ära toodud E-ainete loetelu ja nende kõrvaltoimed. Miskipärast on aga trükitud info kas kellegi poolt tsenseeritud või siis muul moel nuditud. Nii, et adekvaatset pilti nendest mürkidest, mida me „toiduainetetööstuse“ toodanguga enda organismi manustame, ei pruugi saadagi.

IV loeng
12. mai

KAS „TAVALINE TOIT“ ONGI TERVISLIK TOIT?

Sageli kuulevad terapeudid oma vastuvõttudel, et klient toitub tervislikult. Algaja terapeut jääb seda alguses isegi uskuma, sest miks peaks inimese sõnades kahtlema?
Õige varsti hakkab aga algaja terapeut aru saama, et „tervisliku toitumise“ all mõistab klient hoopis midagi muud kui terapeut ise. „Tervislik toit“ on inimese jaoks reeglina see, mida ema lapsepõlves küpsetas. See oli tõenäoliselt ülimaitsev, ei mingit kahtlust! Kuid iseküsimus on, kas lapsepõlvest pärit toitumisharjumusi on põhjust tervislikeks pidada.

Juttu tuleb sellest, kuidas on võimalik lapse immuunsüsteem ära rikkuda üksnes sellega, et anname talle „tavalist toitu“, st seda, mida poes müüakse ja mida kõik inimesed on harjunud sööma.
Lisaks mõtiskleme nende normide üle, mida meile vahendatakse naisteajakirjade kaudu  beebide toitmise kohta.
Suhkur, sool, piim ja liha Maria Sannamo käsitluses.