Olulisemad õpingud:

• Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond 1995.a, eesti filoloog
• Medika Nova Luontaisterapiakeskus 2004.a, refleksoloog
• Suomen Homeopatian Akatemia 2007. a, homöopaat
• Holistilise Teraapia Instituut, holistiline psühhoterapeut

Olulisemad töökogemused on saadud järgmistest ettevõtetest:

• Tallinna Väärtpaberibörs
• Eesti Väärtpaberite Keskdepositoorium
• Elion
• Alates 2005.a erapraksis refleksoloogina ja homöopaadina ning nüüd ka holistilise psühhoterapeudina.

Praegu võtan vastu Viimsi Harmoonikumis.
Harmoonikumi hubases kaminasaalis viin läbi ka meditatsioonihommikuid.

Olen tulihobuse aastal sündinud ambur, Tarot’ süsteemi järgi Õiglus.

Baashariduse olen saanud Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnast,  kus mind pärjati  eesti filoloogi aunimetusega. Tööd asusin tegema aga palju maskuliinsemas sfääris kui värskelt filoloogilt oodata oleks võinud. Esialgu Tallinna Väärtpaberibörsil ja Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumis, hiljem Elionis (mille nimi minu tööle asudes oli veel Eesti Telefon).

Kuid ei telekommunikatsioon ega väärtpaberid olnud need, mis minuga sügavamalt resoneerunud oleksid. Tegin oma tööd küll põhjalikult ja pühendumusega, kuid seda mitte niivõrd armastusest aktsiate või telekommunikatsiooni vastu, kuivõrd loomuomasest, tookord veel läbitöötamata perfektsionismist.
Seda, et Elu on midagi enamat kui see, mis peo peale mahub, olen alati tajunud. Juba üsna noorena otsisin endale Elu lahtimõtestamiseks erinevaid kursuseid ja raamatuid. Kuid pikka aega takistas eneseusu puudus mul endal tervendamisega tegelemast.

Alternatiivmeditsiini sisse jõudsin suhteliselt hilja, siis, kui kandsin kõhus oma teist last.  Põdesin raseduse jooksul mitu korda põiepõletikku ehk manustasin ühekuusele kõhuelanikule kaks antibiootikumikuuri. Mine võta kinni, kas see oli suur või väike hind selleks, et viia mind alternatiivmeditsiini õppima?

Enne, kui hakkasin päriselt aduma, mida tähendab lapsevanema vastutus, ja et seda ei saa kellegi teise õlule veeretada, tuli mulle veel mitmesuguseid märguandeid anda. Läbi mitmesuguste katsumuste hakkasin lõpuks uskuma, et tegelikult on ema see, kes saab kõige paremini aru, mida ta laps vajab, ja et on ema püha ülesanne otsida oma lapsele vajaduse korral kõige pehmem ja kahjutum ravi.

Mitmesuguste isiklike kogemuste ja suhete läbi on mind suunatud eneseusaldusele ja sellele teele, mille ma endale elude vahel valinud olin. Viimastel aastatel olengi sellega tegelnud, st nõustanud ja aidanud inimesi, kel tervis viperusi viskab, kuid kes on otsustanud ise enda elu ja tervise eest vastutuse võtta.

Terapeudina töötades tuleb klientidele jätkuvalt tervisliku toitumise ja tervise eest seismise põhimõtteid selgitada. Individuaalkorras on seda inimesel küll mugavam kuulata ja võib olla ka kergem vastu võtta, samas on märksa efektiivsem koolitada kliente ühekorraga. Lisaks tundus mulle üksjagu ebaeetiline hoida endale informatsiooni, mis on sedavõrd suure tähtsusega, kuid avalikult täiesti kättesaamatu. Seepärast asusin pidama terviseloenguid. Esialgu tegin seda Viimsi Harmoonikumis, seejärel aga HTI majas, kuna tundsin, et osadel armsatel inimestel on oht oma Keha olemasolu üldse ära unustada.